Tänusõnad

Kord ammu ammu, ühes kauges külas, seitsme maa ja mere taga, asus väikene hurtsik suure külaväljaku kõrval. See maja oli justkui iga teine, maakivist korsten kuldse õlgkatuse kohal suitsemas ja ahjusoe õunapirukas akna peal jahtumas. Seal väikses külas paistis alati päike, lilled õitsesid ning inimesed elasid harmoonias. Sealt väiksest külast saab meie lugu alguse.