A Christmas companion to "All of Me," set four years later from a new perspective.

Storie Sovany is used to being dismissed as the fat friend, until she moves from New York City to rural Ohio for college and the charming frat boy Liam Alexander approaches her. Torn between disbelief and flattery, Storie hopes her luck may have finally changed - but is it too good to be true? [author's note: this is not a romance!]

Haige mäng, mida kutsume eluks. Haige tüdruk, keda kutsume Riskyks ja kelle minevik on mustem kui süsi. Haige poiss, kellel on tiivad ja valusad mälestused. Haige mees, kellele võib anda külmaverelise mõrvari tiitli. Ja palju haigeid juhuseid.

See hetk ei saanud ma sõnakestki suust välja. Mulle tundus nagu mu hing rebitakse minu seest välja. Ma ei saanud hingata, mu jalad ei kandnud mind, nii et ma kukkusin põlvili põrandale. Olin tõepoolest suremas. Neljas osa tõotab kindlasti olla süngem, kui varasemad osad. Tegevus toimub viis aastat peale sõda. Kõik tegelased on saanud täiskasvanuks ning Anabell on iga hetkega kuningannaks saamisele lähemal, kuid ei tema ega keegi teine ei soovi seda. Enam ei ole võimalik päästa seda, mis tuleb, aga võibolla saab veel päästa seda, mis oli.

Siia ma kirjutan tsitaadid mis on mind kummitama hakkand. Need kõik pole minu välja mõeldud. Neid on eesti kui ka inglise keeles. - - - [Kõrgeim rank #1 in Poetry 15.06.2017 ] Broken_hopes

Minu olematu armulugu: Caroline Forbz oli alati teistsugune. Mitte et ta oleks keegi üleloomulik või nii (mis küll ei takistanud tal sellest unistada), aga tal oli teistsugune mõtlemine. Võimalik, et just selle pärast sattus ta kiusamise ohvriks eelmises koolis ning peale 3 aastat piina otsustas ta kooli vahetada. Ainuke, mida ta tahtis, oli uus algus. Ei miskit uut ega rumalat nagu armuda või midagi. Ent piisas 3 kuust, et talle jääks silma salapärane ja üksik Jason Lockwood, kellest esmapilgul midagi erilist ei arvakski, kuid õpi teda tundma! Tüdruk proovib elu eest poisi tähelepanu saada. Vahel see õnnestub, vahel mitte, kuid mida poiss tegelikult tema vastu tunneb? Ning miks ta on kogu aeg selline? Saladuslik, müstiline ning pigem üksik? Jasonil on saladus. Caroline'il samuti. Kas nad julgevad end üksteisele avada? * Skinny Love: Nad veetsid juba kogu aasta üksteist salaja armastades, kuid mitte kunagi seda üksteisele üles tunnistades. Nende vahel on kirg, kuid nad ei julge seda tunnistada - Caroline sellepärast, et ta häbeneb seda, ja Jason sellepärast, et ta on liiga arg oma tunnete tunnistamiseks. Jasoni saladus teeb keerulise veelgi keerulisemaks ega lase tal olla see, kes ta tegelikult on, rääkimata Carole tõe rääkimisest. Lisaks sellele peab Jason teesklema, et ei ole Carost huvitatud, flirtides uue klassikaaslasega. See rikub noorte "suhet", kuid midagi pole teha. Poisi boss Zack võiks muidu teha kõik vaid hullemaks. Caroline armastab Jasonit endiselt, kuid tema salatsev ja ignoreeriv olek hakkab teda üha rohkem häirima. Vähe sellest, tundub, et Caroline hakkab vaikselt armuma uude klassikaaslasesse, kellel on samuti saladus! Ta ei tea enam, mida ta tunneb ja kelle vastu. Armunelinurk, keerulised suhted. Kas Caroline ja Jason jäävad püsima? * Eellugu jutule "Ava mu süda"

Kogu helendamise ajal, ei mõelnud ma millelegi muule, kui lendamisele. Ma ei näinud, mis toimub, sest hoidsin silmi nii kõvasti kinni kui suutsin. Järsku tundsin, et pind kadus mu jalge alt ja ma pidin hakkama lendama, kui ma juba tundsin, et lendan, oleks nagu keegi mulle kurikaga vastu pead virutanud ja edasises pole ma isegi päris kindel, aga ma vist minestasin. Teises osas otsustab Anabell kooli vahetada, kuigi ainuke, kes selle üle rõõmustab, paistab olevat tema isa. Uus kool - mis seal ikka väga erilist olla saab? Anabell pole kindlasti arvestanud, et Maagia koolid võivad olla hoopis teistsugused Maa omadest. Lisaks ajab teda taga mõrtsukas, kes ei mõtlegi enne lõpetada, kui on oma sihtmärgi tabanud. Õnneks leiab Anabell ka uusi sõpru, avastab Solari kuningliku perekonna saladuse ja palju muud. PS! Kui pole esimest osa lugenud, siis pole sellest midagi. Suuri arusaamatusi ei tohiks tekkida.

„On üks asi, mida ma olen juba tükimat aega tahtnud teha," ütles ta. „Mida siis?" küsisin, kuid vastuse asemel ta hoopis suudles mind. See oli minu elu esimene suudlus. Mõne hetke pärast astus ta väikse sammu minust eemale, et mu nägu näha. „Ma armastan sind," ütles ta ja jooksis minema. „Ja nüüd sa ütled mulle!" Just siis kui Anabellile hakkab tunduma, et on lõpuks Maagia eluga ära harjunud ja elu ei saaks kuidagi enam paremaks minna, läheb see kohe tunduvalt halvemaks. Imelikud asjad hakkavad juhtuma alustades telekate kadumisest, lõpetades suure sõjaga. Nüüd juba kolmandas osas ei ole enam lihtsaid võlutrikke ja tavalist kooli käimist, vaid armastus, reetmine, saladused ja kõike muud, mida te raamatut lugedes juba ise avastada võite.